Vasevaraste vennaskond, kes omal ajal üksikutesse metsataludesse viivaid elektriliine maha kiskus, alajaamadest välja rebitud kaableid sulatas ning selle vase siis müntideks vermitud vase vastu vahetas, möllab täna Eestimaa metsades.
Nad räägivad nagu õpetaja Laur, Arvo Kruusemendi filmis, et parve põhja lasknud Tõnissonil ja seda tegu ning valet varjanud Arnol, ei ole vaja Lible pärast muretseda. Niisama avala naeratusega, nagu Raja-Teelesse armunud Arno ning pekist punnis põskedega Tõnisson, koolmeister Lauri juurest lahkudes “headaega” ütlesid, tõuseb täna pressikonverentsil noor reporter ning toksib teateid metsamajandajate sõnumitega läbi massimeedia, rahustuseks kõikidele. Kuni järgmises hiies raudhammastega rammumehed rappima kukuvad ning järjekordse pealesattuja pildile jäävad.
Esiotsa oli mul mõte, kirjutada nii nagu see tänapäeval moeasjaks on kujunenud, “avalik kiri” mõnele praegu Eesti looduses vendetattat tegevale asjapulgale. Muul moel kui vendetta, on seda raske nimetada, sest nii halastamatu nagu vere eest verega kättemaksmine, tänane metsamajandamine igatahes paistab.
Ma saan aru, et värviliste sokkide ja puust prillidega noored, on valmis RMK peadirektori ja mõne graanulivabriku aktsiaid omava riigikogulase tillipidi üles pooma, aga valmisolekuks see jääbki. Jääb, sest sotsiaalmeedias kasetohust kikilipsuga proofiilipilt ongi tema jaoks sügavuti minek.
Ei ole minagi mingi metsanduse asjatundja, aga soovin siiski oma sõna sekka öelda.
Sekka sellele, mis nagu õlletaar virres tasapisi hapukat lõhna õhku pussutades käärib. Ma hingepõhjas loodan, et mitte seni, kuni see mullitama minev kraam portsude kaupa kuulekuse kulbiga pudelitesse villitakse, vaid pauguni! Pauguni, mis lajatab nii seinad, põranda kui lae korralikult täis. Litaka, mis saab olema nii neetult valus, et valimiste ajal rohelist vahtu suust välja ajanud isamaalised riigikogulased, Toompealt pilk maas oma urgudesse pagevad.
Ma seletan sulle metsamees, kes sa täna sellele ametinimetusele häbi teed, miks sinu õigustustemulin ja vabanduste veeretamine MIND enam ei veena.
Ma olen käinud maailmas palju ringi ja näinud piisavalt seda, mida mõistab metsa nime all bürokraadist sabaliputaja. Kuulekas nahahoidjast sodinokk, kelle meelest linn see on majad ning mets see on puud. Silmaklappidega kasulik idioot, kes öösiti seepärast rahulikult magab, et on riigiteenistuja. Andmata ammu aru, millise riigi.
Mind paneb tülgastama nagu sadu tuhandeid normaalseid Eestis elavaid inimesi, mida te endale lubate. Meile haletsevalt naeratades otsa vaadates ja lollikestena lohutades. Saa aru Aigas Kallas, kes sa minuga koos nii matkal kui jahil oled käinud, kui nii jätkad, täitub Tarmo Urbi detailitäpne ennustus. Nimelt see, et mees, kes loodust rahast rohkem ei austa, saab saatuseks selle, et lapselapsed ükskord ta haule kusevad.
Swaasimaa kuningriik Aafrikas, kaks korda väiksem kui Eesti, on üks Aafrika mandri intensiivsemaid puidukäitlejaid ja eksportööre. Sealne mullastik, kliima ja kõik muu on lihtsalt erakordselt soodus. Kõrvuti suurte suhkruroo väljadega. Kõrvuti lagedaks raiutud platsid ja metsatukad, nagu mehed habemeajaja juures. Üks alles karvadesse uppuv ja sealsamas kõrval teine juba läikivalt kölniveestatud sileda koonuga.
Need lagedaks raiutud kohad on sarnased meie silma riivavatega, kuhu sa täna ringi sõites ka ei vaata. Ainult selle vahega, et seal ei ladustata pikemalt kui päevaks puupulkagi. Nii kiire on selle kõige konverteerimisega rahaks.
Ma ei kahtle, et meilgi käiks asi ammu samamoodi, kui poleks niipalju vahendajaid ja igasugu sehkendajaid, kes paberid käes, raharattad silme ees “metsandusega” tegelevad. Solvujad, kellelt isegi küsida ei tohi, kas see kõik ikka on nii, nagu tundub. Veelkord ütlen otse välja – metsamees ei ole Eestis täna enam auväärne amet ja lugupeetud ettevõtja. Ta on täna rapsides raha kokku ajav marodöör, kes nagu päästmatult väsinud välimusega lits, viimast võtta üritab.
Seal Swaasimaal olen ma käinud mitu korda ning seepärast püüan meie kõigi nimel, kes me täna oleme ahastuses looduses toime pandava suhtes, asja selgitada – miks. Ma ei nimeta neid, kel üheselt lasub vastutus ja süü, sest paar juhtoinast on nende karma juba kätte saanud ja istuvad nüüd kössivajutatult ratastoolides.
Linn ei ole majad ja mets ei ole puud. Miks te hävitate inimest, küsin ma teilt?
Miks hävitate elavat loodust ja rüüstate Maad?
Ma ei kohku tagasi avalikult ütlemast, et rohkem kahju, kui kuuseürask, millega lageraidurid oma tapategevust põhjendavad, häirivad mind Toompeal istuvad üraskid. Nende rasvunud pohhuistide parasiitlus on mulle tuhat korda jälgim, kui maha kukkunud puul, mille juures metsas peatun ja elu imelisust imetlen.
Need Swaasimaa “metsa väärindamise” käigus istutatud “laaned” näevad välja nagu Põhja Korea liidri juubelit pidav miljard vormidesse topitud korealast kusagil paraadväljakul. Ühesugused, ühtlaste vahedega ja äravahetamiseni sarnased, otsast rohetava lehetutiga elektripostid.
Seal niiniometatud “metsa all” ei jookse ükski loom ega toimeta ükski putukas. Seal ei laula lind ega lähe punaseks ükski mari. See on niisama palju mets, kui supis ujuv kamm on frikadell.
Selle vastu ma tõusengi. Selle vastu, et me tapame kõik elusa. Selle vastu, et rootslastele sajaks aastaks maha parseldatud Eestimaa loodusvarade eest, tehakse kuulekamast osast sabaliputajatest niinimetatud iseseisvuseliit, kelle nimekirja leiad vaevata aastapäeva aktusele kutsututest.
Minu kodukandis koputab saemees samuti juba kannatamatult ukse taga. Viimsi poolsaare riigile kuuluv mets on küps ja tuleks maha võtta. Mõtlen sellele ja mõtlen, mida ütleks oma Armuneeme tipus täna Viimsi aukodanik president Lennart Meri.
Ma ei taha elada Eestis, kes nimetab ennast rikkaks, aga rapib irvitades oma lihast Ema. Eestis, mis nagu neegrikuningriik kuuleb ühistest väärtustest ja rikkusest moogerdavate riigimeeste suust. See ei ole minu Eesti Vabariik, kellele ma soovin ühiskonna võrdväärse liikmena makse maksta ning kelle eest panna selga vorm ja võtta kätte relv, kui tullakse kallale.
Ma ei lähe meeleavaldusele ega jaga sotsiaalmeedias raielankide pilte.
Ma ei võta osa vasevaraste vennaskonna peenelt läbi mõeldud ajupesupäevadest ehk arvamusfestivalidest. Sest kui inimesed seal ei käiks ega osaleks, peaks kaabakad oma päid veidikenegi rohkem vaevama, et mõistatada, kus me koos käime, mida arutame, milleks valmistume ja mida planeerime.
Millal sa hakkad oma peaga mõtlema ja lõpetad juba valu valmistavas müras selle sinu jaoks mugava tõe otsimise? See riik on oma rahvale varsti vastik, kui sa jääd omaette oleskledes tähelepanu otsima ja mulinale laike janunema.
Ole SINA ISE riik, olenemata sellest kes sa oled ja mis on sinu ülesanne.
Kus me kohtume, kui sotsialmeedia otsa saab?
Kuidas ma sind ära tunnen, kui sinu proofiilipilt on täna midagi ilusat, mitte SINA ISE?
HANNES VÕRNO 
Lihtsalt vau!!! Hannes, Te kirjutate, et meeleavaldusele Te ei tuleks. Aga kui tegemist on rohujuure tasandilt tuleva äsja väljakuulutatud üritusega, mida korraldavad meeleheitel tavakodanikud täiesti nullist, puhtalt õhinapõhiselt?
Me püüamegi olla ISE SEE RIIK.
Palun võtke ühendust, kui see Teid kõnetab. steinbergliina@gmail.com
https://www.facebook.com/events/178797363322446/
LikeLike
Hannes, mitu hektarit sul metsa on?
LikeLike
Statistiliselt 1,7 hektarit nagu igal Eesti kodanikul. Kui oleks, ei ajaks rinda kummi ega nimetaks end metsaomanikuks, sest oleksin saagikoristaja kes ei lõika enda istutatut. Ma ei tõuse üles mitte metsa mõistliku majandamise vaid saamahimust toituva mentaliteedi ja tänamatuse vastu. Sa tead Lauri ise väga hästi, et käimasoleva rahvuse hävitamise kampaania käigus, on “metsamajandamise” teemagi üks kodusõja päästikutest ja viha inimeste vahel. Ma ei jaga rõõmu riigi ja rahva rikkusest, sest ma tunnen ennast lagedaks rapitud maastikul kurvalt ja vaese, abitu ja lootusetuna. Käin palju Lähis-Idas ja näen seal tanklates müügil võrkkotte küttepuudega, mida moodsad beduiinid traditsioonilisi kõrbeolenguid pidades lõkkesse loobivad. Need on tähistatud “MADE IN EU/ESTONIA” kirjaga. Mõtlen neil hetkedel alati, et kunagi oligi ka siin, kus praegu laiub kõrb, mets. Kui su lapselapsed võrku pakitud hiina kaminapuid süütavad, vastavad nad su küsimusele, kui palju meil metsa on. Loll ja tema varandus kauaks kokku ei jää, usu me näeme seda veel oma silmadega…
LikeLiked by 1 person
JÄRJEKORDNE õiget meelsust kandev kirjatükk. Varsti on pea iga eestimaalane metsast midagi kuskil kirjutanud. Puud aga samal ajal langevad… Mida me saame teha, et see õudus lõpeks? Enamus ootaks nagu mingit erivõimetega karismaatilist juhti, kes rahvast liidaks. Osad plaanivad harvestere hävitama minna ja mingid üksikjuhtumid on ka aset leidnud. Teised üritavad seaduslike vahenditega protestides mõjutada seadusemoondajaid. Ega sotsiaalmeedias näppude verisekskribimine ei aita- ka metsahävitajad ei maga ja nende PR töötab meie raha eest täistuuridel. Kui hulluks peab olukord enne minema, et rahvas ärkaks? Käisin FB-s välja mõtte 24.veebruaril tõrvikuvalguses metsateemalisi plakateid kanda ja Ugala ukse taha oma nördimust avaldama minna- vastukaja oli lahja. Midagi konkreetset tahaks teha, mis pauguga lõppeks.
LikeLike
Kahtlemata on AS Eesti Vabariik ammu suuna võtnud sinna, kus kuldne horisont sära loojangu taustal. Arukusega pole seal midagi pistmist, võitlus sellise suunaga on vajalik, sest selliseid tegusid ei saa ignoreerida, selga pöörates. Sajad korrad suuremad sulid üritavad kaaperdada planeeti ja teha sellest Limited Company, et siis suure äparduse järel minna uut Maa sarnast planeeti koloniseerima.
Hannes näeb asju nii nagu nad on ja ei ilusta midagi – nii peaks ka ajakirjandus nägema asjade eri pooli, aga kahjuks nähakse vaid seda, mida suuromanikud näha tahavad.
LikeLike
Olen metsaomanik ja lasknud teha erinevatel eraldistel ka lageraiet.
Saadud raha eest ostsin põllumaad, traktori ja veel masinaid.
Ma ei ole jahihärra, nagu seda on Hannes Võrno. Jahihärrad käivad minu maade pealt tasuta küttimas. Ega see nende küttimine mulle väga ei meeldi, sest tunnetan neid jahihärrasid kommunistindena, kes soovivad küll tasuta saada, aga anda ei raatsi. Mul ei saa ilmselt kunagi niipalju raha olema, et endale Hannes Võrno moodi luksuslikku Toyota Land Cruiserit osta…
Küllap Hannes Võrnogi on siis kommunist?
LikeLike
Väga õige jutt Võrnolt. Ei meeleavaldused ega pailt parunihärralt küürakil almust paluvad artiklid ei ole kuhugi viinud ega vii ka. See on viljatu tegevus. Lüüa tuleb RMK-d närvi pihta! Lüüa tuleb nii, et valus hakkab ja nad aru saavad, et nii edasi ei või! Üks lahendeist on kirjutada otse Bonni, mitte eestlastest ISO sertifikaatide vahendajale, vaid otse Bonni, kust RMK oma ISO serftifikaadid saanud on, ja saata materjalid ja rääkida kogu see lugu ära. Ja lasta RMK-l ISO serftifikaadid ära võtta. Vaatame, mis laulu nad siis veel laulavad.
LikeLike
Ma ei saa erametsa omanikele ette kirjutada, mida nad oma metsaga teevad või ei tee, aga ma kannatan üliväga selle all, mida teeb metsaga RMK. Sundisin end vaatama telesaadet Aigar Kallasega, kes kommenteeris raietöid Kurgja metsades: … “püüame luua kontakti kohaliku omavalitsusega” /…/ “ei leidnud ja ei osanud leida õiget partnerit”!!!
Mahlakamad lausumised jätan meeste ütelda, aga siinkohal võiks mõne krõbeda kujundi kellegi rinnale tikkida küll. Need samas saates kiidetud rabateed … Kui ümberringi on metsad lageraiutud, ei ole mul mingit tahtmist nendele rabateedele minnagi. Olen emotsionaalselt tambitud enne kui rabasse jõuan, aga sealt peaks idee järgi ju ka “koju” tagasi pöörduma ja selle kadalipu uuesti läbima. Selline Eesti Vabariik on tõesti kodu jutumärkides.
Konkreetselt Kurgja kanti satun paar korda aastas, tean seal tutt-tihaste pesi ja jäälindude paiku. Nüüd, ausalt, ei taha enam sinna ka minna. Lihtsalt tahaks väga teada, kui palju eestimaalasi näeb metsas palki ja kui paljud elu, elupaiku. Kui paljud jälestavad samamoodi neid puupõlde. Kui paljud ei poe ettekäände “vanad puud” taha? Kui paljud ei arva, et linn on majad ja mets on puud? Kui paljud on nõus loovutama iga küpsema kuuskederea, et teha nende asemele parkimistaskud, nt lastevanemate autodele, et nende võsusid, kes kannatavad liikumisvaeguse all, hommikuti kooli transportida?
On ilmselt palju oodata, et loetaks näiteks Maja Lunde “Mesilaste ajalugu” – ikkagi 464 lehekülge.
Keegi mainis kuskil Hispaania kummituslinnu – kõik süsteemid on olemas, kindlasti on seal ka piisavalt parkimiskohti, puudub vaid inimene, kes seal elaks.
Kaob mets, kaob ka linn.
LikeLike
metsa raiumise takistamine ükskõik mis kujul on tagajärje ja mitte põhjusega tegelemine. probleem on ennekõike selles, et iga kolmas-neljas ostabki võimaluse korral omale ferrari või mis iganes kuldvasika – täitmatu nartsisstlik heaolunõue ja enese jumalaks pidamine. lihtsalt ei huvita miski muu peale iseenda. sellise rikutud inimkonnaga polegi midagi muud, kui oodata, et tuleb uus supermeteoriit, mis on maad ikka ja jälle paarikümne miljoni aasta tagant tabanud ja inimkonna nagu dinosaurused ära hävitab. kuigi jah, kurb on seejuures, et isegi meteoriidi puhul jääb arvatavasti mingi osa inimkonnast ellu. ühiskonnal oleks võimalus haridussüsteemi kaudu lastele palju praktilisemat, palju vastutustundlikumat jne haridust jagada, aga ei, haridus on siiani kõige hämaram-obskurantlikum rumaluste tuupimistempel ja täiesti tõupuhtalt teenimas kõige halvemat konsumeristlikku materialismi, mis taandab inimese vaid lõputult enese (paljuski kunstlikult tekitatud) vajadusi tarbivaks biomassiks. et selle madalfilosoofiaga massid nõus on ja isegi ei proovita inimolemust tasakaalustada, siis ei ole mõtet imestada absoluutselt ühegi ebameeldiva tagajärge üle.
LikeLike
Vähemalt vennaskond teab mida nad oma eksisteerimiseks peavad tegema ja nad on oma enda toiduahelas kuni tekkib kriis ehk ressurss lõpeb või vajadus kaob.
LikeLike
Film “The Matrix” tundub justkui tavaline märul, aga kui seda vaadates ka natukenegi kaasa mõelda, siis on seal nii mõndagi “ridade vahel”. Nagu näiteks see Agendi monoloog vangistatud Morpheuse suunas:
“Every mammal on this planet instinctively develops a natural equilibrium with the surrounding environment but
you humans do not. You move to an area and you multiply and multiply until every natural resource is consumed and
the only way you can survive is to spread to another area. There is another organism on this planet that follows
the same pattern. Do you know what it is? A virus. Human beings are a disease, a cancer of this planet. You’re a
plague and we are the cure.”
Austraalia põleb, inimesed koguvad annetusi et natukenegi aidata (tennisemängijad kogusid mingi 4,2 miljonit tugrikut), aga Rockefellerid ja Sorosed istuvad oma MILJARDITE otsas ja ei liiguta kopikatki. Põlegu või terve planeet perse alt maha…
LikeLike
Niru lugu kui rahvas on tume…
Ma pole siiani täpselt aru saanud, et KES VÄLJASTAB RAIELUBASID? KES?
Riigiteataja nagu väidaks , et kohalikud omavalitsused? Aga kas see ikka on nii?
On siin kedagi teadjat?
See raha kogumine on igasugustel eesmärkidel röövimine. Et maksud on võetud, raha laiaks löödud , nyyd korraldame pasa ja las lollid annetavad.
Mängime nende emotsioonidega, Esitame neile vajadusel ” Hirmuta neile sitt püksi parimadnpalad” ja Las rygavad!
Me võtame heategevus ja toetusfondide haldamiseks 50-90% kogusummast ja elame paremini kui kunagi varem…..
LikeLike
Niru lugu kui rahvas on tume…
Ma pole siiani täpselt aru saanud, et KES VÄLJASTAB RAIELUBASID? KES?
Riigiteataja nagu väidaks , et kohalikud omavalitsused? Aga kas see ikka on nii?
On siin kedagi teadjat?
Mind isiklikult reaalselt huvitab see institutsioon, isik või mis iganes.
See raha kogumine on igasugustel eesmärkidel röövimine. Et maksud on võetud, raha laiaks löödud , nüüd korraldame pasa ja las lollid annetavad.
Mängime nende emotsioonidega, Esitame neile vajadusel ” Hirmuta neile sitt püksi parimad palad” ja las rügavad!
Me võtame heategevus ja toetusfondide haldamiseks 50-90% kogusummast ja elame paremini kui kunagi varem…..
LikeLike