PROHEALTH

Mu katusealuses stuudiotoas on miniatuurne “altar”. Seal on mulle tähenduse, märgi ja jutustusega esemed, mis omavahel ühiselt koos loovad energia, mida tunneb igaüks, kel on olnud võimalus siin olla. Seal ei puudu viiruk, mida ma jumaldan. Olen viirukisõltlane Pealtnäha on viiruk ju lihtsalt üks tossav tikk, mis head lõhna levitab ja õigust nii arvajatele etteheidetContinue reading “PROHEALTH”

KIRJAKUNST

Me kõik oleme noorukitena midagi müünud, et taskuraha teenida. Kes mida. Minu taskuraha moodustus pea kolmveerandi ulatuses kirjakunstiga teenitust. Oma ema allkirja õppisin ma selgeks juba esimeses klassis. Olgu seejuures öeldud, et tema käekiri kirjakunsti valdajana oli teada tuntud kogu linnas. Tänagi kirjutab mu ema Rakvere Linna auraamatusse nende nimesid, kelle teened enim linnale auContinue reading “KIRJAKUNST”

TOORUTSEJA

Noor Ibsen arutles kord dramaturgiga oma pooliku näidendi üle. Toorutseja oli selle nimi. Ei saanud sest midagi. Pole vaja ette lällutada. Nii jäigi maailma teatripublik kõigest ilma, sest Hendrik rebis käsikirja sealsamas kohvikus poognaseljalt pooleks ja lajatas kokku käkardatuna sinnasamma kaminasse. Uhkete kübaratega prouad, kes nurgalauas seda kuraasikat käitumist silmanurgast piidlesid, sisisesid omaette midagi käsiContinue reading “TOORUTSEJA”

META VÕI JÄTA

Mäletan oma esimest mobiiltelefoni hästi. Muidugimõista jäi see sajandisse, mida sel ajal elanud mäletavad kui üht unustamatut. Kahekümnes. Sajand, mille jooksul muutus midagi, mis tegi inimesest taas taandareneva liigi. Pean silmas tööstusrevolutsiooni, mille käigus aina uusi leitusi, mis ammulisui takseerima naelutasid ning aegamööda loovat ajutegevust välja hakkasid suretama. Sajandit, mille jooksul said inimesed oma kasutusseContinue reading “META VÕI JÄTA”