Author Archives: hannesvorno

AD 2002. Kusagil Rotermanni kvartalis, arutab punt õhinas mehi seda, kuidas luua edukas kampaania, mille pildi ja sõnaga silma paista, huvi äratada, usaldust tekitada ning meeldima hakata. Sõelale jääb “kooritud mandariin” ehk põletavat tulekera meenutav märk ning tunnuslauseks “Vali kord” Kaardistanud Eesti valimisringkonnad, seatakse kokku helesinine list inimestest, keda neis piirkondades partei nimekirjadesse panna. MitmesContinue reading “MASKIGA OPTIMISTID”

Mulle meeldivad väga kõikidele Õigeusu kloostritele, kirikutele ja pühapaikadele pühendatud nimed. Neis kõikides on ühekorraga mingi hoomamatu aristokraatia ja üliinimlik lihtsus, millega asjassepuutumatud galantse rahuga rõhumata jäetakse. Sa kas tead, tunned huvi ja uurid või astud silmad nagu moosilärakad pudrukausi tsentris, nutitelefoni ekraani jõllitades oma teed. Kõik need Jumalaema sündimise- ja uinumise pühakojad, oskavad ilmseContinue reading “JUMALAEMA MINNALASKMINE”

Seda on kutsutud koridoriks. Sest vaatevälja tunneliefekt loob illusiooni nagu liiguks keha täielikult me enda juhtimisel ja meie valitud kiirusel. Kes kuristiku serval kordki seisnud, teab seda tunnet. See on pelk hetk, kui tunned korraga sellist julgust, et sinu järgmine samm on uue ja märksa täiuslikuma kehastumise, täiesti uue ja enneolematu teekonna esimene samm. HirmutaContinue reading “23A”

Ma ei ole Oskar Lutsu Paunvere lugudest peale KEVADE ja sedagi koolipoisina, muid lugenud. Arvo Kruusemendi samanimeline film ning selle jätkuna vändatud SUVI on olnud tõenäoliselt mitme põlvkonna algkooli-aegsete kirjandite spikriteks. Need kaks on vaieldamatult parem osa Eesti kino klassikast. Nii, nagu on klassika kohustusikud rahvusroad korralikul pidulaual või jõuluküünlad kallite kalmudel. SÜGIS, maitse asi,Continue reading “TALVE”

         Hannes, miks sa Eestist ära ei koli? Aga tõepoolest? Kui mõelda, kuidas see ühte lausesse kokku suruda, siis see ei oleks põgenemine. See ei oleks seiklustesse tormamine ega uute rohumaade nillimine. See poleks kaalutletult asjalik väljakutsete janunemine ega uisapäisa sinisilmne Eldorado ihalus. Lihtne on seda seletada inimesele, kes sõidab kordki elusContinue reading “MIKS SA EESTIST ÄRA EI KOLI?”

Mul on metsikult palju pööraselt häid ideid. Punk! Sa ei kujuta ettegi, kust selle fantaasiamere silmaga hoomamatud kaldad algavad ja kuhu lainetena suubuda suudavad. Olen hakanud neid kildhaaval üleski kirjutama. Märk- ja võtmesõnadena kausta kribama ning aina uute ja järgmiste kaudu juba eksisteerivatega haaravaks tervikuks siduma. Mida ma nende kõikidega tegema peaksin? Justnimelt nende kõikidega,Continue reading “CV OFFLINE”

Astun suurima rõõmuga aumeeste ritta ja kõrvuti kõigi nendega, kes moel või teisel on täna näidanud valmisolekut, riskida oma töö, karjääri ja tervisega. Justnimelt kõigega, sest ühel hetkel saabub haiget-tegev taipamine, et sellel ennast seestpoolt pureda lasta, on vastikum kui olla kellegi suurim vihavaenlane. Olen rõõmu ja uhkusetundega see hääbuv, tähelepanu näljas, kunagine kuulsus, naguContinue reading “RIIGI MAJANDAMISE KESKUS”

Vasevaraste vennaskond, kes omal ajal üksikutesse metsataludesse viivaid elektriliine maha kiskus, alajaamadest välja rebitud kaableid sulatas ning selle vase siis müntideks vermitud vase vastu vahetas, möllab täna Eestimaa metsades. Nad räägivad nagu õpetaja Laur, Arvo Kruusemendi filmis, et parve põhja lasknud Tõnissonil ja seda tegu ning valet varjanud Arnol, ei ole vaja Lible pärast muretseda. Continue reading “VASEVARASTE VENNASKOND”

Iga rahvas kõneleb oma hää ja kurja keelt: naaber seda ei mõista. Oma keele ta leiutas endale kombeis ja õigustes. Riik aga valetab igal hää ja kurja keelel; mida ta iganes kõneleb, seda ta valetab – ja mis tal iganes on, see on tal varastatud.        Nõnda kõneles Zarathustra.         Continue reading “A.E.S PULT”