PALTI GETT

Kui Taara- ja Kilulinna ühendav asfaldiriba oli nõudnud oma järjekordse voona, rääkis sõber Madis loo. Ta oli sõitnud kõigest veidi tagapool ning jõudis sündmuskohale ühena esimestest, vahetult pärast ränka kokkupõrget. Ühes kokku põrganud liiklusvahendis olid Madise kolleegid. Näitlejad. Dajan Ahmet suri ses liiklusõnnetuses silmapilkselt. Madis rääkis, kuidas ränga õnnetuse toimumispaigas, muutusid sündmuse esimesed tunnistajad korragaContinue reading “PALTI GETT”

ABSURD

Tunne mis kahe mehe vahel tekkida võivatest üks ilgeimaid on see, kui kummalgi tekib lootus et ühine vaenlane teise hävitaks. Tõde mis kõikidest võimalikest üks jälgimaid on see, et seesama vaenlane tuleb enne seda ühiselt luua. Niisiis ei ole sel vihaga vähimatki pistmist, sest viha on vaid kattevari. Meenuta – millest algas üleilmne ühiskonna lõhestamine…Continue reading “ABSURD”

KAPLINSKI

Kui pööbel häälitseb, kuuldub mistahes keel nagu pargipingi kõrvale murule visatud pizzakarp, milles noorte näritud kuiva taigna servad, nagu maadleja peast lõigatud kõrvad, kurvalt konutavad. Küsimusele “kuidas palun” kui nende jutust midagi aru ei saa, ei parane mitte diktsioon, vaid keeratakse läminale volüümi juurde. Mitte et ma ei saa aru, vaid ma ei kuule hästi,Continue reading “KAPLINSKI”

KAHESAJAS – LÕPULUGU

Astusin poolpimedasse ruumi, mille seinad, lagi ja põrand olid mustades toonides. Hõõglampide kollakad valguslaigud kõledal metallpõrandal, valgustasid heledamate punktidena rauast välja lõigatud trükitähti. Kui silmad pimedusega harjusid, sai iga siseneja aimu, et sepistekstid metallpõrandal on surmalaagrite nimed. Otse mu jalge ees maas morbiidses valgusvihus, lugesin KLOOGA – ESTONIA… sealt mitte kaugemal kui sammuke, hakkas silmaContinue reading “KAHESAJAS – LÕPULUGU”

PÄIKSEKUIVATATUD SÕPRUS

Kui söögitoa laual vaasis on astrid, on ta kohal. Ta tuleb just täpselt selle tempoga, nagu neljarealise sõidutee laiuse eedriga kombain, lõikab laiu siile kuldse odra päikesest pleekinud lakka. Järele jääb nudi oras, nagu nekruti peanupp. Kuldses augustivalguses, iga ööga mustemaks muutuval mullal. Mustemaks muutuvad öödki ning tulede süütamine hakkab taas olema osaks õhtustest argirituaalidest.Continue reading “PÄIKSEKUIVATATUD SÕPRUS”

PANE ÕLG ALLA

Üks ammune lugu räägib kunstnik Edgar Walterist nii: Populaarselt raamatuillustraatorilt telliti juba teab mitmes töö. Ta oli lihtsalt nii hea, et pole palju oletada, kui palju Edgar Walteril tööd oli. Ma ei hakka varjamagi, et Edgar Walter on minu jaoks tippude tipp, sealt allapoole on mõned väga head joonistajad. Neist veel allapoole mitmed head joonistajadContinue reading “PANE ÕLG ALLA”

TEADUSNÕUKOGUDELIIT

Vaatasin eile öösel Saaremaa rannas loojangut. Midagi, mille sarnaseid ootuste poolest on olnud mu elus ennegi. Küll ja küll on tuntud seda pimedamaks minemise tunnet, kui päike näib kukkuvat merre niisuguse hooga, et ootad seda tekkivat hiigellainet, mis tekkima peab, nagu midagi iseenesest mõistetavat. Eile õhtul ütlesin, et ma enam ei kirjuta neid oma mõtteidContinue reading “TEADUSNÕUKOGUDELIIT”