Author Archives: Hannes Võrno LOOD

“Atsjuda vsjoo bljaad”, ütles okstest räsitud telnjaška krae vahelt oksasodi õngitsev soldat ja hakkas külmast lillade sõrmede vahel niiskest toosist töötavat tikku otsima. Kraapis mitu tükki vastu toosi serva puruks, aga tuld ei saanud. “Sähh, võta!” ütles ülem ja tõmbas pöidlaga üle tulemasina süüteratta. Õhkõrn bensiinihaju libistas end üle poripritsmetes enkavedeelaste nõutute nägude ning suikusContinue reading “METSAVEND”

Virvit saatis terve lapsepõlve üks suur unistus. Unistus maast, kuhu tahaks kord minna et seal lihtsalt ahhetada ja ohhetada. Ta oli seda piltidel näinud ning enesele aina uusi ja uusi episoode mananud. See maailm mahtus meremehest tädimehe kusagilt toodud paksu raamatusse, mille pealkiri oli Otto. Seal olid peamiselt ainult pildid ja mida kõike seal eiContinue reading “SUKLAHOUSUT”

Taevalik kann

Pastor jumaldas oraalset seksi. Saamist ja andmist, mõlemat. See oli teada kõikidele, aga tehti nägu et seda pole olnud. Lootuses, et viimane teadaolev sedalaadi akt oli viimane, elati aastaid ning viimaks ei pööranud keegi tähelepanu sellelegi, et pastor peale jutluse lõppu ja kirikukohvi, iga kord uude autosse istus ja end pastoraati lasi sõidutada. Kui kümmekondContinue reading “PASTRORAAL”

Seisa seal, raisk! Ütles Faimanda kompromisse esile kutsumata. Üks samm veel ja ma lasen su kaalika seinale täppideks. Oli kuulda, kuidas naise pöial tõmbas kronksuga revolvrikuke vinna ning mees naaldus põranda külge nagu äsjavalminud võileib, avokaado, talusingi, chedari ja tomatirattaga mis kukub alati näoli. Kõik, mida ta enne oli kilevilsilmi imalalt ihalenud, oli korraga hirmutavaltContinue reading “FAIMANDA”

Ega see vana kalatööstuse hoone töölissööklasse tehtud provintsilinna ajaveetmise koht teab mis “fancy place” ei olnud. Seinad sedasama kanasita värvi emailiga roosaks rullitud ning mööbel ja muu klassikalised kaheksakümnendate koletised. Aga Gretenile meeldis seal käia ja veinitada. Lubati suitsetada, võis olla isegi oma kärakas kaasas ning mingit piletit keegi ei küsinud. Greten oli uustulnuk, agaContinue reading “GRETEN”

Caramela oli üks esimesi, kes sõitis kiiresti linna kui maal elu muutus. Tal kulus vähem kui pool ennelõunat, et vanematelt kaasa saadud toimetulekuhakatus, mille eest hankida elamine ning see sisse seada, ostukeskuses ära kulutada. Ta valis omale kolm paari rinnahoidjaid ja kuued bikiinid. Korsette, sukahoidjaid ning siidnegližeesid samuti mitu. Kingadest kahed kõrged, kahed väga kõrgedContinue reading “CARAMELA”

Kõik ON MÄNG. Nüüd see algas. Ma kirjutan selle ekraanile, et nii paljud kui võimalik, seda näeksid. See on võimalus osaleda mängus kus mitte midagi ei toimu vastupidiselt sinu tahtmisele. Kõik mida ma praegusest hetkest teen, on mängimine. Ma lähen tagasi lapsepõlve. Lähen sinna kuhu ma olen kogu aeg igatsenud. Aega, kus ma olen õnnelikContinue reading “MÄNG”

Meid sinuga nimetatakse kodanikeks. Pidulikumatel puhkudel, kui paatoslikke kõnesid peetakse, saame me kalliteks kaasteelisteks või armsateks eestimaalasteks. Neil puhkudel tulevad isandad klaastreppe pidi alla, hoolega valitud inimeste sekka ning kohtuvad kaamerate ees niiöelda oma rahvaga. Nad teevad äraseletatult tõsist nägu ja räägivad sellest, et ka tänasel pidupäeval peame me… Ühesõnaga me ei tohi isegi ühelContinue reading “VABADUS 2024”