Sissejuhatuseks tuleb autoril täita ankeet. Selle ankeedi täitmata jätmisel, täidab selle tema eest ORC. Ankeedi küsimusele, kas maakera on ümmargune või lapik, vastab autor – maakera on ümmargune. Ankeedi küsimusele, kuidas suhtute homoseksuaalidesse, vastab autor – ma eristan ainult arukaid ja idioote ning neid on kõigi seksuaalsättumuste seas. Ankeedi küsimusele, kuidas suhtute vaktsiinidesse, vastab autor – olen vaktsiinide poolt, aga sunniviisilise massvaktsineerimise vastu. Ankeedi küsimusele, kuidas suhtute eri nahavärviga inimestesse, vastab autor – ma eristan ainult arukaid ja idioote ning neid on kõigi nahavärvi esindajate seas. Aga nüüd asja juurde:
Usu või mitte, aga ma olen siiralt rõõmus, et UUS MAAILMAKORD on pikkade saamudega teel. Kuulun juba jupp aega kõhklemata nendega samasse klanni, kes on samuti veendunud, et kõik praegu toimuv, on üldkokkuvõttes väga positiivne. Kui kõrge virna on laps suuteline klotsidest ehitama? Variante on kaks. See ei saa valmis ja kukub enne kokku, või saavad klotsid otsa ja pole enam millestki ehitada. Selleni on jõudnud ka inimkond. Me oleme kõik, kes vähem, kes rohkem, jõudmas igaüks omas tempos, teadmiseni, et aeg on saamas otsa. Ma ei kuuluta maailmalõppu, hävingut ega sõda. Pigem suurte inimhulkade taipamist sellest, et vana maailomakord on oma aja ära elanud.
Milline see uus Maailm siis on? Õieti tuleks küsida, millist uut Maailma me omale tahame? Kas sellist nagu meeldib meile, või sellist nagu meeldib neile, kes meile meeldivad? Need, kes meile meeldivad ja need kes ei meeldi, moodustavadki kogu inimkonna, kogu maakera rahvastiku. Rassid, rahvused, usk, seksuaalne orjentatsioon ja kõik muu, on ainult üksnes selle rudimendid, millega me omi hoiakuid põhjendame. Me ei saa enam iial olla lõpuni ausad ja öelda, et mulle ei meeldi see inimene, sest mul ei tohi olla kellegi suhtes mitte mingisuguseid subjektiivseid aistinguid. On jäänud ainult objektiivne orjus olla tolerantne, ehk teisisõnu – lõpetada duaalne mõtlemine. See siis ongi uus Maailmakord? Osaliselt jah, sest ainsaks vabaduseks valida jääb üksnes elu või surm. Elada tahavad kõik. Sest elu ei lakka iialgi olemast ning elu kokkupuude millegi ajalikuga, ongi me kehad, mis peavad elu jätkuda suutmiseks valima parima aja ja siis lihtsalt energiaks saama. Kui olemasolev ei sureks ega muudaks end ainest energiaks, poleks elul millestki “toituda”. Aga see on nii vana ja kõikidele niikuinii teada jutt, et las ta siinkohal jäädagi lihtsalt osaks sissejuhatuses.
Ses elu igavikulisuses on meeletu tühjus ja täius ühekorraga. Elu enese tahe ongi surra, et jääda igavesti kestma. Nii oleme jõudnud miljardeid kordi kohta ja aega, kus enne meid on oldud miljoneid kordi. Usutavasti rohkemgi, ent elu jätkub. Mis iganes parasjagu toimub, ongi see ELU. Sestap on ka täielik idiootsus, öelda millegi kohta – eluohtlik. Elu ei tunne mingit ohtu ja kestab absoluudina.
Aga tagasi oma lammaste juurde. Mida inimkond täna teeb, et uus Maailmakord kiiremini kohale jõuaks? Peaagu kõike. Käib võitlus. Justkui parema elu nimel. Suurim lollus, mida inimkonnale on maha müüdud, ongi see niinimetud parem elu. Elu ei ole vesi, et olla mitmes olekus. Elu ON. Ta ei saa olla sitem ega parem. Mitte kunagi, sest elul ei ole vähimatki pistmist sellega, kuidas meie ennast oma kehades tunneme. Loomadel on see osaliselt veel instinktidena säilinud, inimesel enam ammu mitte. Loomal on ELU-ga oma suhe. Loom ei loo laboris ELAVAT viirust, et seda bioloogilise relvana kellegi hävitamiseks kasutada. Loom ei sega kokku rohtu, et seda juba ilmaletuleku hetkel vastsündinu ihusse torgata. Loom ei lasku hälvete vihkavatesse äärmusesse. Loom ei nõua, et kõik elusolendid peaksid olema ühesugused.
Uus Maailmakord on praegusel hetkel maailmas piirideta võimu ja jõudu omava väikese ringi valgustunud isikute plaan. Plaan, mille eesmärk ei ole vana säilitamine. Plaan, milles ELU on taas ausse tõstetud ning surm selle osana objektiivne. Surmahirmust on saanud emotsionaalne eine, keemiatööstuste kiirtoidukettides. Vaktsiinid on saanud masside surmahirmu rahustiks. Kohviku- ja kohvikultuurist on jäänud vaid mälestuseriismed, sest meil pole aega istuda ja nautida. Tahame elada, enne kui hilja ja joome seepärast kohvi papplähkrist ning käigu pealt.
Uus Maailmakord on plaan, hoida ja säilitada planeet Maa sellena, milleks ta on loodud. Meid on liiga palju ning selle plaani eesmärk on ettejõudmine jumalikust plaanist. See on plaan vähendada tuntavalt inimolendite arvu, kasutades selleks kõiki mõeldavaid vahendeid. Tuntavamad neist on kõigile mõnda aega näha olnud. Mõningaid neist viiakse ellu lühi- teisi pikaajaliselt ning nende kõigi ainus eesmärk, on ebavajaliku osa eraldamine muust.
Võtted selle plaani elluviimisel, mida kasutatakse, on vanad ja aegade algusest aina uuesti ja uuesti läbi proovitud. Igal ajal on omad vahendid ja nende valik ei olegi nii suur kui arvad. Neil vahenditel võiks öelda, on isegi väljakujunenud ning meile, kes me praegu kehadena elu antud ülesannet täidame, sümboltähendused. Need on PIIBEL, KUULIPILDUJA ja VAKTSIIN. Kolmest piisab, et igasse ajajärku leida just see parim ning universaalsem. Hakkab keegi kahtlema, et Piibel polegi rahusõnumi kuulutaja ning võetakse appi kuulipilduja. Tahad rahu – valmistu sõjaks! Kes seda fraasi kuulnud poleks – millega läbi kogu ajaloo on inimkonda “kaitstud”. Meile osaks saav kogemus, sõltubki seepärast igavesti pöörleva eluratta tempost, mida kõige ilusam oleks kutsuda kellegi plaaniks. Hetkel on plaanis päästa maailm vaktsineerimise teel. Mis sellele järgneb? Usun, et juba suudad oletada – ühed usuvad sellesse, teised mitte. Nii kerkib tasakesi, õhkõrnalt ja kihthaaval aina ülespoole USU küsimus. Saab näha, kellel oli õigus, kui vaktsiinidega on ühele poole saadud ning tuleb valida taas piibel või kuulipidluja. Need kolm leiutist meid ainsana loomadest eristavadki, kõik ülejäänu on lihtsalt pettekujutlus, et elu saab olla parem või sitem, kui mingid asjad on või neid pole. Me käime avakosmoses, suudame ületada Maa gravitatsioonijõu ja teha muid imesid, aga Uut Maailmakorda luuakse ikkagi vaid kolme vaala turjal…
HANNES VÕRNO 