HIPIMÄSSAJA


“Mina ei hakka sel teemal midagi rääkima”, ütles Sass ja imes võdisevate sõrmede vahel hõõguvast paberossist viimase mahlase mahvi. Pakkusin, et ära võta seda nii. Ma ei palu sinult parketikõlblikku poolehoidu või vandenõuteoreetilist vastuseisu. Tahan kuulda sinu kui vana hipi arvamust, sest paar nädalat tagasi läbi lahtise lae tähist kõrbetaevast jõllitades ning tähtedega rääkides, oli mul pikalt Jim Morrisoniga juttu.

“Mis ta siis arvas sellest?” küsis Sass.

“Millest?”

“Kogu sellest kuradi psühhoneuroloogilisest poeemist, mis Vares-Barbarusel pooleli jäi ning mida Kallas praegu pingest murdumise äärel edasi vihub” küsis Sass köhatades ning läitis uue pläru.

“Me ei rääkinud Eesti inimestest” vastasin ausalt, sest Jim-iga oli meil hoopistükkis hipiliikumisest juttu. “Ma tean” ütles Sass selle peale. “Morrison pole muidugi mingi hipi, kui lõpuni aus olla. Aga noh, Taevas võib end isegi siga luigeks nimetada” lisas ta naerdes. “Me rääkisime temaga vastupanust”, ütlesin Müllerile siis. “Vastupanust huntameelsetele käsutäitjatele ning ladvaõunu rappivate röövikute kukutamisest”.

“Sellest saan ma juba paremini aru” ütles Sass tõsinedes ning jätkas. “Sina oled õigel teel, Hannes”.

“Tohoh?” imestasin pigem moe pärast, sest jagan juba ammu seda vana Rooma tarkusetera, et sinu ebapopulaarsus õukonnas on märk sellest, et oled õigel teel. “Tänud, Sass. Ega ma selleks midagi tee. Nii on mu meelest praegu kõige tervislikum. Olen igasugusest dialoogist loobunud ja hoidunud ning ei osale seepärast ühelgi miitingul, protestimarsil ega nurgaoraatorite väitlusklubides.” Ma tean, ütles Müller selle peale. “Ma ka ei käinud. Ma mõtlen kodust väljas, selleks et kommunistidele rusikat näidata. Rusikas ise on ju kommunisti ainus käe asend. Ta ei oskagi ju oma käega muud tehagi kui rusikat näidata. Hirmutada ja kui vaja siis lüüa keda tahes. Need on ühed sitad kuradi inimesed ning neist ei saa tegelikult kunagi lahti”. “Miks?” oli mu vahele segav küsimus seepeale. “Sest kõige ilusamad lilled kasvavad alati sita peal! Kui su rahvuse hulgas poleks ülbeid perseveste, igasugu parteimunne, lihtlabaseid lollpäid ja lihtsalt mudalaisku valetajaid, ei võrsuks sealt ju iial neid, keda imetleda…Pärt toksiks tänaseni Nukufilmi multikatele muusikat või ketšupi reklaamile tunnusmuusikat. Kui ta hakanuks sotsidega sõdima! Aga! Ta sõitis ära ja nii tulekski vabal vaimul teha. Sa ei pea oma hingele vastu hakkama ja nuputama, kuidas olla rõõmus ning õnnelik ori.

Mis orjusest sa täpsemalt räägid, Sass?

Kõhuorjusest. Kehaorjusest. Kohaorjusest. Kõ, Ke, Ko…(ja siin naerab Sass oma kõh, kõh, kõh naeru vaheldumisi pealetikkuva köhahooga)

“Morrison rääkis mulle, et hipiliikumise põhipointi pole keegi mõistnud”, ütlesin seepeale teemat vahetada püüdes. “Ma tean” kostis Sass taas enesekindlalt sellegi peale. “Hipiliikumise point on selles, et sellel puudub igasugune point. Täpselt nagu Eesti riigi julgeoleku saladus on see, et Eesti riigil puudub julgeoleku saladus” – ütles Sass. Jätkasin, kui ta suitsu imes ning jutustasin, mida Jim Morrison oli rääkinud.

“Hipid. Need kõige esimesed karvased niiöelda, otsustasid, et nad ei lõika enne juukseid, kui…”Nad ei raseerinud ennast üldse, mitte ainult juustest pole jutt” katkestas Müller, vana hipi. “No just”, jätkasin oma öise vestluse vahendamist. “Nad ei raseerinud end põhimõttel, et mida rohkem perses on ühiskond ja ennekõike valitsused, seda pikemaks me juuksed kasvavad. Mida aeg edasi, seda rohkem neid tekkis ja mitte selles polnud põhjus, et protesteerida kõlupeadest võimurite vastu, vaid tunda rõõmu paisumisvõimest, mis hipiliikumisse nagu pärm hoo andis. Neid niinimetatud “karvaseid” tuli aina juurde ja seda kõikjal maailmas. Nii kapitalistlikes kui sotsialistlikes maades. Asi ei olnud mingis kuradi protestis! Sitt ka alguses haiseb, siis kuivab ja lõpuks kõduneb. Poliitikutega on täpselt sama. Mida sa seal protesteerid? Oled sitaga dialoogis ja nõuad oma õigusi? Debiilik oiled või?”

“Niisiis, sa oled sama meelt et…” proovisin Müllerilt mingi loosungi välja meelitada.

“Ma olen seda meelt”, ütles Sass ning täpselt nii ta mulle ütles:

“Nad raisad on endi arvates jube kavalad. Lükkavad eided ette ja sahmivad siis fassaadi taga sellist sitta kokku, et see veel tervet generatsiooni saab mõjutama. Pole paremat võtet lollidemaal võimu haarata, kui anda neile seda mis neil silma särama paneb. Neeger tahab neegrit, kili tahab kili ja europiid tahab ilmtingimata naist. Nii saabki ta omale naispresidendi ja naispeaministri, sest kes julgeb kasvõi poole sõnaga kritiseerida naist, on enesestmõistetavalt šovinistlik matšosiga. Vaata praegust Euroopat! Mida sa seal näed? Poistekeppijatest vanapoisijurakad, kes on kaotanud igasuguse mõistuse ja mõõdutunde, on teinud plikadest kilbid ning toimetavad selle taga nagu paradiisis.

“Mis edasi saab?”

Sass jätkas:

Edasi tuleks lõpetada unistamine tagasiminekust. Kogu maailm tahab täna tagasi sinna kust me tuleme. Muretusse ja vabasse maailma, mida tegelikult iial pole eksisteerinud. Tulevikuga hirmutamine on üks ajuvabamaid võtteid üldse, aga näe toimib! Kusjuures vaata seda protsessi ja sa näed, et täna on maailm jõudnud sinna, kus hirmutatakse üksteist! Räägitakse üksteisele hirmu- ja kollijutte, nagu see vastast kuidagi vähendaks või vaevaks. Nii lolli looma nagu inimene tegi Jumal valmis tõepoolest loomisenädala selgroo murdumisel. Vaata näiteks mesilasi. Ühtedele tundub, et nad jumaldavad suve, sest siis saab lennata õielt õiele ja rahus sumiseda ning talveks mett koguga. Töö! Teistele vastupidi näib, et mesilaste palveteekond lõppeb talvel. Kogutud mee otsas magades ja üksteise külje kõrval mittemidagi tehes. Inimeseloom on samasugune putukas. Ühele meeldib asju lukku keerata, teisele lukke lahti keerata. Esimest ajab närvi, et kes kurat jälle lukud lahti jättis. Teine on hämmingus, et kesse neid lukke muudkui kinni topib. Ütle nüüd ise – kelle poolt sa oled? Ausalt!

Ausalt muidugi, vastasin ma mõttesse vajudes. Hea küsimus. Kelle poolt ma olen?

Tead Sass. Ma ei vali pooli. Siiralt muide. Ma ei vali pooli, sest ma olen vaba mees. Ma ei saa olla nende poolt, kes teisi vihkavad. Ükskõik kummal pool rindejoont. See viha pole muu kui Kuri, kes tekitab headust, nagu ka Headus tekitab kurja, sest mõlema mõte on loomine. Katkematu loomisahel, mis hoiab elu-energia pulbitsevana. Kui mõtlen end mesilaseks, siis ütlen täna endale – kui kõik on lume all ja vaikuses ning me kõik magame talveund, siis võtame seda sellena nagu on. Kevadel nektaripanged käe otsas niidult taru poole lennates on sellgagi nii nagu on.

Sa oled kurat täitsa ehe hipi – ütles Sass selle peale. Mis parata…vastasin mina ja see ajas mind pööraselt naerma.

Jutuajamine Aleksander Mülleriga sai kirja taustal mängivast bluusist inspireerituna

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: