Tahad kihla vedada? Olen valmis käed lööma, kui tahad öelda, et sina ei ole see, kes põhimaanteedel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h sõidad tegelikult “sajaga”. Sinna vahele mahub tegelikult mitte väga palju. Kõigest 10 kimoeetrit tunnis, ehk liikuva inimese tervisejooksu distants. Tahad veel kihla vedada? Olen valmis käed lööma, kui tahad öelda, et sina ei ole iial näinud baarmeni, kes püüab virtuoossust teeseldes üheksakümne grammi napsiga, täita pilgeni täis sajagrammine klaas. Sinna vahele mahub tegelikult ju kõigest see kümmekond grammi, mis mõne teise aine puhul ilma pikema jututa trellide taha viiks. Nähes tammudes lähenevat seda suurt pidu, tuleb tahmatult huulile küsimus – kas Eesti 100 jääb niisamuti selle kümnendikuga eksimise raamidesse? Kas Eestimaa on sajaaastane? Kas Eesti Vabariik on sajaaastane? Ei kumbagi. Eesti MAA on sama vana kui kõik muu Jumala loodu. Eestimaa algas 800 aastat tagasi pühitsemisega Maarjamaaks. Eesti Vabariik on 1918. aastal sündinud ning pärast paarikümmet aastat lakanud vabatahtlikult ja vastuhakuta olemast, olles üle poole sajandi Venemaa poolt okupeeritud Nõukogude liiduvabariik. Mina olen sündinud 1969.aastal ning oma esimese Eesti passi sain ma 1992 aastal. Minul, nagu kogu ülejäänud Eesti kodanikkonnal, olenemata vanusest, rahvusest või usutunnistusest, oli Nõukogude Liidu pass. Ma ei ütle et ma olin 23 aastat keegi teine, aga ma ei olnud sellel ajal Eesti Vabariigi kodanik. Sellist riiki lihtsalt ei eksisteerinud! Teisisõnu kütame edasi nagu seni? Vajutame gaasi veidi rohkem. Valame klaasi veidi vähem. Ütleme, et on 100. Mul on väga hea meel et Eesti on olemas ja ma armastan teda ausalt. Ma vaatan oma Eestimaale tänuga silma, et ta on kandnud ja toitnud minu esivanemad ning võtnud nad oma mulda puhkama. Ükskõik mis ajad siin on olnud ja mis inimesed valitsenud ja juubeleid pidanud. “Eesti 100” ärgu olgu propaganda peenraha ja peo pealkiri vaid MISSIOON. Jumal aidaku me järeltulijail seda näha!
HANNES VÕRNO 