BLOGIMINE

Olles täiesti aus, siis see hetk, kui olin saanud hakkama oma veebimärkmete avalehe kiire ja käepärase kujundusega, oli üsna jabur. Võrrelda saab seda ainult tundega, mis tekkis kunagi Hispaanias, Marbellas asuvas Nicci Beachi melus. See oli nimelt just see aeg, kui kogu maailma oli vallutanud “jää-ämbri” kapaania. Mis oli selle kunagi kellegi algatatud “heategevuskampaania” algne mõte ning mis sellest lõpuks sai, on imestamisväärne. Imestamisväärne, kuidas inimesed hakkasid massiliselt arvama, et väljakutse pole mitte see, et annad raske haiguse käes vaevlevate inimeste abistamiseks loodud fondi annetuse, vaid see, kui ennast jääveega üle valad. Mõistagi tuli seda teha suure etenduse ja laia kõlakolinaga, nagu heategevust üldse tegema ei peaks. Need Nicci Beachil heljuvad kakaopruuniks päevitatud ja Victorias Secreti stringidega rikkurite riidepuud, tegid seda vist iga veerand tunni tagant. Jälle kostus kusagilt basseinikaldalt plikadekarja tähelepanujanust huilgamist ning jälle valati üks kiljuv kaunitar dušist lastud sooja veega, milles šampanjakuuleri libedad jääkuubikud, pahinal üle. Kuni sajast klõpsitud poosifotost oli leitud just see kõige – kõigem ning sotsiaalmeediasse üles laetud, oli kord järgmise udupeene printsessi käes.

Just samasugune, kõiki haaranud moepalavik, näib olevat ka blogide pidamine. Tunnistan ausalt, et ei loe blogisid üldse või teen seda üliharva. Ma ei tea Eestis ei tuntud ega tundmatuid blogijaid, keda  jälgida suudaks. Ega neid ilmselt loetagi. Niisamuti nagu raamatutega. Ma olen juba ammu löönud käega unistusele, et loeks oma kodus raamaturiiulitel olevad raamatud läbi. Annab Jumal päevi kui kauaks iganes, on see väljavaade lootusetu. Mul on palju väga häid raamatuid. Seetõttu pole mingit tarvidust lugeda kedagi veel lisaks internetist.

Säästmaks oma e-postkasti rämpsust, kasutan vahel google’i kontot ja seda õigupoolest sellest ammusest ajast, kui pakkus veel huvi, mida meedia minust kirjutab. Google nimelt saadab teavitusi, kui sinu nime on kusagil mainitud. Ammu pole neid teavitusi lehitsenud. Ühtäkki hakkas aina enam tulema google’i teavitusi märkimistest ning mida ma näen. Võhivõõrad inimesed, kellega saatus mitte kunagi pole vaevunud kokkugi viima, on hakanud minust kirjutama. Enesestmõistetavalt on need arvamused päästmatus enamuses negatiivsed, et mitte öelda kohut mõistvad. Iseenesest täiesti loomulik ning arusaadav, sest ei ole lihtsamat teed oma arvamusega populaarsust koguda või laiemalt tuntuks saada, kui võtta ette mõni õukonnas parketikõlbmatuks kuulutatu ning käia selle täistatistatud pildiga oma ristikäiku edasi. Kindlasti leidub kusagil solgiköögis ka reporter, kes ninaurgitsemise vahele juhise järgi uudise kirjutab, kuidas see või teine populaarne blogija millestki midagi arvab, et näidata vox populit.

Eile möödus kaks aastat päevast, kui kirjutasin oma FaceBooki aknas, et kavatsen kandideerida EOK presidendi valimistel. Sellest ajast mäletan, et esimesena helistas KUKU raadiost Mart Pukk ning küsis kommentaari ja veidi hiljem ERR-i sporditoimetusest Aet Süvari, kellele keeldusin kommentaari andmast, tema köögiplikalikult ebaviisaka käitumise pärast. Hiljem Anu Sääritsaga siiski kohtusime ning vestlesime kaamerate ees sel EOK teemal. Sellest ajast peale – nüüdseks kaks aastat, ei ole minult mitte ükski väljaanne, meediakanal ega keegi teine, küsinud silpigi kommentaariks, millele iganes, mis minust kirjutatatud või räägitud. See isegi ei üllata mind, veelvähem kurvastab. Mu südametunnistus on puhas ja ma vaatan igaühele silma, kes vastu tuleb, kartmata minust loodud lorilugude tausta. Ma vaatan neid kohmetusest leemendavaid näolappe ja mu sisemine rahu saab mult loa, nende õnnetute abitusest läbi vaadata ning märkamatult muiata. Kes on kord solgihing ja prügisüda, jääb selleks igavesti. Mees elab seni, kuni mäletatakse tema nime, aga sodinokad jäävadki ootama oma järgmist “jää-ämbri väljakutset”, meeldida püüdes ja pügatud persega bolonkana, küpsisetüki pärast tagajalgadel peremehele tantsides. M.E.P

Mina ei pea blogi. Ma pean kirjavahetust.

16.jaanuar 2018

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.