VENNASKOND

Ööpäeva pärast, homme samal ajal, on mul vajaminev minimaalne pakitud ning lähen. Lähen samamoodi, nagu viis aastat tagasi läksin teenima Afganistani missioonile. Teades, et see saab kindlasti muutma minu elu. Homme lähen meeste rännakule. Teadmata mis seal ees ootab ja kuidas minu edasist elu mõjutab. Mul puudub igasugune ootus või eelhoiak, aga tunne, millega lähen on sügav usk ja valmisolek end usaldada. Usaldada ennast sedavõrd palju, et jääda kartmatuks, tunnistades oma puudusi, nõrkusi, valu ja laiskust. Kartmata olla aus ja otsekohene ka võitudest, vallutustest ja saavutustest kõneldes. Kedagi hindamata, kellelegi ootusi esitamata ning illusioone loomata. Pean selle all iseennast silmas. Ma lähen ja teen teistega koos seda, mis sündima hakkab. On ju tegelikult lihtsalt illusioon, et asjad juhtuvad sinuga, mitte sinu tõttu, kirjutab mu tänane lemmikkirjanik. See on meelepete, mis paneb sind unustama, et oled ise selle asja põhjustaja, lõpetab ta selle elulise ja primitiivselt lihtsa ning enesestmõistetava tarkuse.

Vennaskond, kes homme koguneb, on punt mehi, kes omavahel üksteist ei tunne. Mõni üksik on ilmselt tuttav, meeste joogatunnist või meeste väeringist. Mõnega neist kellega seal kohtunud, loodan trehvata ka rännakul, sest need mehed on mulle lähedaseks saanud isegi läbi põgusa kokkupuute, vaatamata sellele, et me argielus ei suhtle ega kohtu. Neist meestest ei tea ma rohkem, kui nad on rääkinud. Ma ei ole oletanud, arvanud ega kaardistanud nende tausta, motiive ega karaktereid. Olen tundnud nende suhtes austust ja lugupidamist. Iga kord, neil meeste väeringis oldud tundidel, istudes ringis ja kuulates teist meest rääkimas, olen ma tundnud väga erilist tunnet. See on nagu istuks viimast korda ühiselt lõkketule ümber, sõjarüüd seljas ja vaim valmis ning tapariistad ja kiiver käeulatuses. Kuulan iga meest selles ringis vaikselt rääkimas ning tajun, kuidas mu soontes voolav veri kannab kogu kehasse valmisolekut, anda tema eest koidikul algavas lahingus kasvõi oma elu. Iga mees selles ringis, ei oota sellest koosolemisest muud, kui seda miks ta tuli. Mina olen õppinud tundma tunnet, et kui jutukord minu kätte jõuab, teen ma seda mida ma oletatavasti teeksin langevarjuga hüpates. Usaldaksin. Ilma selleta, ei oleks mul siin “maa ja taeva vahel” lihtsalt mitte midagi teha. Ma olen ja läbi minu räägib üks mees teistele seda, mida tahab jagada. See on nagu testament, puhuks kui me enam siin ilmas ei kohtu. Need ei ole lood, mis on kusagil, kunagi ja kellegi teise elus aset leidnud. Need on järjest, viimseni, minu lood. Minuga toimunud ja mind puudutanud, mõjutanud ning muutnud selleks, kes ma olen.

See vennaskond kasvatab mind. Mu vennad õpetavad ja kasvatavad mind. Andestama, olema ja osata tahtma.

Lõpusoov:

Sa kutsusid mind oma pere Jõuluõhtule jõulumeheks. Sul on ilus kodu ja imelised lähedased. Sinu majas on hea vaim ja palju loovust, kunsti ning esinemisjulgust. Kirkalt siirastest laste luuletustest ja Sinu kitarri saatel lauldud mitmehäälsetest lauludest. Sinu laste vanaema tuliselt nooruslikku flamencot ja karismaatilist kirge jagus kõikidele. Ühised laulud kogu perega, mitmehäälsed, oskusliku pillimänguga saadetud ansamblid. See oli imeilus ja unustamatu kogemus. Mõned aastad hiljem, rääkisid Sa telekanali uudistesate lõpuslotis, kuidas Sa keeldud mind edaspidi teretamast, sest olen Sinu hinnangul kõlvatu värdjas, variser ja vägivaldne psühhopaadist perepea. Sa olid tige nagu bensiinihaugatusega põlema pahvatanud jaanilõke. Hõõgudes õhinast, mida küttis Su võimalus kohalike valimiste võitluses, silma paista. Läks nagu läks Sul neil valimistel…Tead, ma ei jõudnud Sulle järele, kui mind märgates, põgenesid õhtul poest ja jätsid ostukäru pooliku sisseostunimekirjaga riiulite vahele. Viimsis on mitu toidupoodi ning said oma kraami kindlasti rõõmsasti teisest kauplusest. Ma tahtsin Sind selle kogemuse eest tänada. Sa ei pea kartma, häbenema, põgenema ja ennast sitasti tundma. Kõik on hästi – see oli see, mida tahtsin Sulle öelda.

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.