VALIKU VABADUS


Vabadus on vabadus.

Vaba on vaba.

See on eestlasele emakeelne sõna, mida teab igaüks, kes  keelt kõneleb, kirjutab ja loeb või neist kõiki suudab.

Kui keegi juba mistahes toolil istub, ei ole see koht enam vaba. On see siis hõivatud, kinni, täidetud, võetud või mida iganes. Kui vaadata neid eespool loetletud sõnu, sobivad nad vististi kõik mingis omas kontekstis sellesse ritta. Kui aga proovida neile ühekaupa vastand leida, ei ole see teps mitte vaba, mis kõige esimesena ette kargab. Oleneb muidugi üldise sõnavara mahust, aga see on teise jutu teema. Kinni vs lahti. Täidetud vs tühi. Okupeeritud vs vabastatud. Võetud vs antud jne.

Tahtes saada selgust mis on sõna vaba täielik vastand, et saada aru, kui omanäoliselt me erinevaid eestikeelseid sõnu mõistme, jõudsin ootamatule järeldusele.

Mitte miski pole keeleliselt ja sisuliselt õigem vastand sõnale VABA, kui  VALIK

On ju justnimelt valik, ainus tõeline koht kus midagi otsustada tuleb. Seega puudub selles ka igasugune ja absoluutne vabadus. Isegi tegemata jäetud otsus või soov mitte midagi valida, ei kehasta kuidagi moodi vabadust. On see ju lõpeks ikkagi otsustamise koht, on risttee, on valik – see või siis teine.

Sealt järgmine küsimus oli enesest mõistetavalt igasugune sõna vaba laiatarbeline rööpkasutamine.

Olen täna vaba, ütleme, kui soovime ühte sõnasse kokku võtta otseste kohustuste puudumise päevakavas. Ent me ei ole siiski mitte mingi nipiga sel päeval täiesti vaba. Vaba vajadusest maksta arveid, jälgida liikluseeskirju, kehtivaid ohutusreegleid ja miljon muud pisiasja. Isegi puhkusel olles, kui sugereerime enestele, et nüüd oleme täiesti vabab, tiksub kusagil mingigi kohustus tik-tak vaikselt omasoodu edasi.

Sestap otsustan enda jaoks siitmaalt ära, et olen sõnaga VABA väga tähelepanelik ja hoolas.

Kummardan Arvo Valtoni ja kõigi asjassepuutuvate ees, kes skripteerisid kultusfilmi “Viimne reliikvia” poolvendade Ivo ja Gabrieli dialoogi.

Täna ma mõistan tõeliselt, mis on lausutu taga, kui Gabriel ütleb, et ta EI OLE VABA MEES, TAL POLE TEIST VALIKUT ning äsab poolvennale pistoa makku.

Nõnda saab selgem ka see, milles vabadus siis seisnema peaks.

Ei milleski enamas, kui vähemalt kahes valiku võimaluses. Olla või mitte olla – küsis Taani prints Hamlet. Kaks valikut, järelikult vaba mees? Ei ütleks, et see surnu kolbaga tõtt põrnitsenud ja murest murtud Taani prints sel hetkel väga vaba mees olnuks.

Me elame vabas Eestis, öeldakse uhkusega hääles. See olla meie valik, kirjutatakse suurte tähtedega. Kas Eesti on sõltumatu? Ükskõik kas vabariigi, kuningriigi või millena tahes?

Iseseisev ehk?

Tegelikult ju ei ole ja sa saad väga hästi aru, kui mõtled miks.

On see kellegi jaoks haavav, võime võtta mõne teise, mistahes riigi või rahva.       Tead sa mõnd teist riiki, mis on absoluutselt vaba? Tead sa meie planeedil mõnd rahvast, kes on täiesti vaba? Tunned sa mõnd üdini vaba inimest?

Nõnda kui JÕUD on nii ainsuses kui mitmuses ikka jõud ja KALAMARI jääb selleks nii kiloses purgitäies kui ühes ainsas marjateras, ei tähenda ka sõna vaba midagi enamat, kui vastandit sõnale valik.

Kokkuvõttes on seda segasem loosung “sõna on vaba” poliitametniku dressipluusil, sest see on sisult ja keeleliselt absurd ka filoloogilise võhiku jaoks. Mõistan, et Kersti Kaljulaid ei tahtnud kanda dressipluusi loosungiga VALIK ON VABA. Kuigi see olnuks avalikult tekitada soovitud situatsioonis, väga palju kordi sügavamalt mõtlema panev.

Niisuguselt võiks oma valiku vabalt deklareerida ühe vaba, ehk valikutega rahva ja valikutega riigi pea. Seejuures kõiki oma ametialaseid hoiakuid, otsuseid ja arusaamu. Valik on vaba, tähendaks üldist võimalust otsustada nii või naa, aga “sõna on vaba”, ei ole seda kindlasti mitte.

Kodanik soovib valikut.

See on tema tõeline vabadus.

Võimalus, mis temalt kaasa rääkimiseks võetud, ei ole seepärast kunagi korvatud deklaratiivse sõnavabadusega.

Kevadiselt jooksva kase mahl segatuna saepuruga ei ole ju smuuti ega viljalihaga kasemahl. Ütlen seda kergusega, sest mul on valiku vabadus, mitte sõnavabadus, seda siin oma fakeboogi kirjaplokis kirjutada.

 

 

Published by hannesvorno

M.E.P

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: