REPSI JURA


Olemise kergust otsima harjunud ei jää mitte kunagi seisma. Neis liigub puudutusel saadud jõud nagu kõik üldse olemas olev, millele on alguspunktis võnge tunda antud. Kui see on leitud ja märgatud, reastab see ammulisuised märkajad uuele sagedusele, ülejäänud aga alustavad järjekorda täiesti alguses uuesti. Olemise kergust otsima.

Olemise kegusest on saanud kaup

Miski, mille omandamisel tehtu ei loe. Nagu inimene. Kes iganes me seast. Sealt ka kõik need lood pärinevad. Lood mis räägivad ilmaletulnuist, kelle osaks on saada osa kannatustest enne kui neist mälestusena tagasi kutsutu ei saa.

Sa oled tõukoer

Saksa lambakoer. Truu kuulekuse ja teenistusvalmiduse etalon, kelle peremees-organism on igavesti väljapool olemise kergust. Sinu siirus on suunatud väljapoole nagu monument emasääse verejanule. Kuplana su kehal, tema emaks saamise soovile kummardades.

Mida on sul rääkida rahust, kui sa ei ole suutnud aduda riigi olemasolemise sisu ning sa ei tee vahet elamisel ja olemisel. Su suuremeelsus seisneb veenvana tunduvates sõnades, mis kerlevad nagu kärbes sita kohal, julgemata huupi maanduda, sest elamises ja olemises ning nende vahel vahet tegemises, kogu see keeruline kunst seisnebki. Tee proovi – esmalt iseenesega. Küsi endalt, oma enda kodus – olgu see saadud kuidas iganes. Millises osas oma kodus sa elad ning millises oled. Proovi mõista nende vahet…

Elamine võib olla vabalt äraelamine. Kuidagimoodi hakkamasaamisest kuni meeletu mõnulemiseni. Olemine seevastu saab olla ainult olemine. Äraolemine on ära olemine. Viibimine seal, mitte siin. Kusagil, mitte ühes heas paigas.

Kui mõtlen oma kodule, tajun ma täpselt, kus ma elan ning kus ma olen. Elan ühes majas, ühel aadressil. Olen ühes kindlas kohas oma elamises, nagu praegugi, neid tundeid kirja pannes.

Vahel mõtleb, vahel ütleb. Mõni inimene. Et tema oma elamisse võõraid ei lase. Olen neile ausaltöelda natuke kade. Päriselt. Sest see paneb mind mõtlema, et ju on tema välisukse taga , alates esimesest jalatäiest – tema OLEMISE koht. See kus ta ON. Tema elu, tema ise, tema vaim ja tema hing…

Minul ei ole nii hästi läinud.

Minul on nii elamise koht kui olemise koht. Elamiseks on planeet. Olemiseks vaid olematu hulk müstilisi kohti, kus olles saan öelda, et OLEN. Mina ise, minu elu, minu vaim ja minu hing. Niisiis söandan öelda, et olemiseks piisab meil ei rohkemast ega vähemast kui sellest, kes me oleme. Elamiseks vajame me ruumi. Ruumi, kuhu põgeneda, kui elamisega sitasti või liiga hästi hakkama saame. Olemiseks aga kõigest kohta. Julgen öelda, et elamiseks nagu ka olemiseks ei ole vaja rohkemat, kui jalatalla suurune pind. Olgu see anum, milles peotäis ube või pind kuhu toetada pepu, et istuda kinnisilmi ja tunda ennast kogu universumina.

Olen aastaid poosetades öelnud, et vaesus ei ole seisund vaid mõtteviis. Ütlesin seda, kui pugesin peitu oma tunnete eest. Tunnete eest, mis varrukast sikutades mulle teed püüdsid näidata. Täna tean, et kõik on kurat võtaks täiesti vastupidi.

Mu (ordu)vend ütles üleeile silma vaadates – me päästsime sinuga koos ühe inimese…elu. Ja veel midagi ütles ta. Midagi mis muutis mu ees ootavat elu. Sest selles oli uue koodi võti, mida ma ei oleks iial teada saanud, kui poleks päästnud kellegi elu. Tema – minu vend, päästis minu elu. Tõi mind välja letargilisest seisundist, kuhu omakorda mõned päevad tagasi olin sattunud. Kokkupuutest prohvetliku sõnumitoojaga otse kõrgustest. Tema sõna oli ülevalt kaasa toodud. Kui isa vaatab oma lapsele silma ja lausub – me ei vaja enam tõlki, ongi olemine. Kui poeg vaatab isale silma ja ütleb – me ei vaja enam tõlki, ongi elamine.

Tahe. Kas sa tead, mida see sõna just nii nagu kuuled – “tahe”…maailma rahvaste eri keeltes tähendab? See pole juhuslikult eesti keelde sattunud sõna. See on kutse alglätte juurde tagasi. Ma tahan…

Tahan ei tähenda “soovin” nagu ka soovin ei tähenda – TAHAN

Lollil inimesel on loll koer. Loll naine. Lollid lapsed. Lollid sõbrad. Lollid mõtted jne.

Tark inimene on alati üksi.

Temal ei ole hirmu üksioleku ees ei linnas ega metsas. Rahvamassis ega lainetel hulpiva pähklikoore sees. Pane tähele – ei OLE hirmu. Temal olemine ei ole hirmus. Hirmus, nagu suurema osa maailma jaoks on ainuüksi elamine hirmus. Hirm, et äkki ma elan valesti…

Kellelt sa seda küsida saad?

Kellelt küsida, kas ma elan valesti?

Ainult neilt – kellelt söandad küsida – kas ma OLEN valesti. Valesti olemine ei ole valesti elamine. Valesti elamine on aga kindlasti valesti olemine, sest olemine on usk peotäide riisi. Elamine aga lootus, et riis ei saaks otsa. Kõhklus, et äkki mul ei ole homme enam kusagil elada. Kahtlus, et äkki mul pole kusagil olla ei vaeva meid ju peaaegu kunagi. Kusagil saab ikka olla ka siis kui pole kusagil elada.

Tead…ma ei karda sinu arvamust, olgu see milline tahes. Olgu sul oma arvamus minust või minu arvamusest. Minu sõnadest või minu vakkaolekust. See ei ole õpitud enesesugessiooon, et ma nõnda, teraapilisel viisil, oma elu energiaga nagu sisse tehtud soolaseentega, järgmise seenehooajani välja vean. Elu energia tuleb ainult sinna, kus on ruum tulemiseks. Koht kus olla. Taipad?

Loobudes elamisest, hakkad olema. Leiad koha olemiseks, kui katkestad unistamise, leidmaks koht elamiseks.

Tee haiget!

Tee inimesele haiget ja kui ta ütleb sulle “aitäh” – oled sa teinud head.

Tee head…

Tee inimesele head ja kui ta ütleb sulle “aitäh” – oled sa teinud halba.

Loll näeb tegu, tark teo taha

Sa ei usu? Kohe kuuled. Kui kirjutasin eelmise loo, panin ma selle pealkirjaks “Näitleja Joller” – selle postituse märkajate ja lugejate hulk oli kuussada korda suurem muudest, minu meelest isegi palju parematest lugudest, mida siin avaldanud olen. Seepärast pole ka sellel lool sisu ja pealkirja vahel mitte mingisugust seost. Tänan sind

One thought on “REPSI JURA

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: