PANE ÕLG ALLA


Üks ammune lugu räägib kunstnik Edgar Walterist nii:

Populaarselt raamatuillustraatorilt telliti juba teab mitmes töö. Ta oli lihtsalt nii hea, et pole palju oletada, kui palju Edgar Walteril tööd oli. Ma ei hakka varjamagi, et Edgar Walter on minu jaoks tippude tipp, sealt allapoole on mõned väga head joonistajad. Neist veel allapoole mitmed head joonistajad nagu näiteks Walt Disney jne. Niisiis üks paljudest töö, mis oli meitsri jaoks tehtud. Terve raamatu jagu väga häid joonistusi.

Tulnud kirjastusest üks tädi piltidele järgi. Selgitusena siis kõigile, kes praegu vaktsineerimisele õla alla panevad, et see oli aeg, kui andekas kunstnik pani õla alla lastele mõeldud liiklusõpikule “Mina ja tänav”. Pealkiri kõlab küll nagu noore libu päevikul, aga tegelikult oli see miilitsamajor Harri Taidre asjalik ja arusaadavate sõnumitega raamat sellest, kuidas jääda liikluses ellu ja terveks. Nii palju oli sel ajal vähem masianid ja nii palju rohkem liikusid lapsed õues, et sedalaadi õpik oli algklassides kohustuslik lugemine. Täna nagu me teame, võivad lapsed liikluseeskirjadest suurt aimamata, kimada tõuksidega nii kõnni- kui sõiduteel, peaasi et maskiga. Okei, tagasi Edgar Walteri juurde. Kirjastusest joonistustele järgi tulnud proua lappas pataka läbi, kiitis töö heaks ning laksas siis litaki laubale, sest meenus, et raamatu illustratsioonid olid küll olemas, aga raamatu kaanepilti polnud taibanud keegi meistrilt tellida.

Kes kunstitegemisega kokku puutunud, teavad omast käest, et töötsüklite aegu, kui käsi on juba niiöelda “soe” – pole see teab mis probleem. Edgar Walteri jaoks polnud joonistamine kunagi probleem. Tõsi, eks iga suur meister oska millegi taha midagi peita, mida teised iial otsidagi ei oska, aga las see jääb. Nii popsiski ta põsetäie piibutossu ning istus oma töölaua taha. Joonistas üks kaks kolm pildi valmis ja asi oli lahendatud.

Oi, suur tänu, olla kirjastuse mimsel oianud, kuid Edgar Walter olla öelnud, et seegi joonistus tuleb siiski nii nagu iga tellimus, kinni maksta. No mis ta teeb? Küsinud daam varjamatu irooniaga, nagu täna küsib eraülikoolis turundusmagistriks saanud tippspetsialist debiilikust lamemaalaselt, kui see ampullides ujuva vakstiini koostises kõhelda julgeb. Niisama palju, nagu kõik teised pildid siin kaante vahel, vastas Walter. Taevake, kõksatas maadam rabeda rahulolematusega hääles ning sedastas, et näinud kui kiiresti see asi käib, oleks pidanud algusest peale hoopis teises töötasus kokku leppima. Viuhh ja valmis. Mis nii viga rikkaks saada…ja midagi mögises ta veel sinna otsa.

Jah. Seda küll, et viuhh ja valmis, aga selleks et asjad niimoodi sünniks, on vaja ropult harjutada ning tööd teha, ütles Walter. Ma olen kümeid aastaid vaat et päevast päeva joonistanud ning ainult tänu sellele suudangi ma täna selle raamatu kaanepidli teie jaoks ebaloomulikult lihtsalt ning vaevata, valmis joonistada.

Ma ei tea, kuidas see kusagilt kuuldud lookene tookord lõpplahenes. Mäletan väga hästi seda raamatut lapsepõlvest ning ka seda kaanepilti silme ees. Minu jaoks on oluline selle ammu kuuldud loo õpetuse iva…

Ära mitte kunagi luba lolli oma tööd vaatama

Loll ei oska seda mida sina suudad, sest loll pole seda kunagi oluliseks pidanud, millega veidigi vaeva tuleb näha et meistriks saada. Loll on meister vaeva nägemises. Lollile makstakse selle eest, et ta näev vaeva. Muretseb ja pingutab. Vahel on sel mingi tulemus, enamasti mitte midagi, aga lollil on ikkagi õigus. Alati.

Kohtasin mediteerides ühte vana vaimu. Tema eluaeg langes sadade aastate taha. Küsisin, mida sel ajal inimesed vabal päeval tegid…

Igasugu asju oli, vastas tema

Too mõni näide, palusin heasoovlikult

Näide, … näide… no mis näite ma toon? Olgu, teatas ta siis. Koperniku kristallsfääridest oled kuulnud?

Midagi hägusalt olen, aga see on üsna tume maa minu jaoks. Siiralt. Vastasin talle.

Aga kui öeldakse – pane õlg alla – sellele samale Koperniku kristallsfääride teooriale? Tee inimestele selgeks, kui hea ja vajalik see on, sest sellest ei sõltu rohkem ega vähem kui hoomamatult palju, et mitte öelda – peaaegu kõik? Sa ju usud teadust…?

Jäin mõtlema

Mis peab olema see põhjus, et ma väidaksin end avalikult ja enesekindlalt uskuvat teadust ning hüüdma, et panen sellele, millest ma suurt sittagi ei tea, õla alla?

Mingi kambamentaliteet see ju ei ole? Onju?

On’s tegu puhtalt ajastu moega ja enesekeskse ühtekuuluvustundega manipuleerimisega? Ma ei tea. Päris tõsiselt ei tea. Lihtsalt vägisi keerleb peas terve hulk küsimusi, mis hoiavad ärkvel. Kui ma usaldan Koperniku kristallsfääri teooriat, siis mida see annab? Mida see usaldamine mulle annab? Ei muud, kui võimaluse, sellele mõtlemine lõpetada ning öelda – sellega on selge, mingem eluga edasi. Kuhu? Järgmise teema juurde, millega oma pead mitte vaevata ning öelda – mina usaldan teadust. Veelgi enam – panen õla alla. Nii saab elu edasi minna.

Vabandust, kas ma saan õigesti aru, et elu edasi minekuks on vaja panna mõtlemise lõpetamisele õlg alla ja öelda lihtsalt, et ma usaldan teadust. Vaadates seda Edgar Waltri loo seisukohast, ongi nii. Inimene vaagib ja murrab pead ning saavutab siis pikkade aastatega sellise vilumuse, et kõikidele järgmistele probleemidele lahenduste leidmiseks, piisab pelgast sõrmenipsust.

Lihtsalt üks küsimus jääb mu huulile…

Millal te selle omandasite? Ma mõtlen veendumuse ja usalduse. Minu paljudel tuttavatel ei ole õnnestunud nii kiiresti selle põhjapaneva veendumuseni jõuda. Äkki selle pärast, et nad ei loe neid õigeid teadusuudiseid?

Aga mis oleks saanud, kui kellegi globaalse plaani kohaselt maailm ära päästa, peaks kõik inimesed tegema näiteks kükke? Sisened bussi, teed kõigepealt kaks kükki. Astud sisse kauplusse, teed kõige pealt kükid ära. Edasi järjest ja järjest uued avalikud kohad, kuni kükitamisest saab täiesti enesestmõistetav elu osa. Alguses on lapsed kükkide tegemisest vabaststud, aga siis ei saa ka nemad lasteaeda ega kooli muidu kui kükid tehtud. Riikide valitsused kulutavad kolossaalseid summasid, et jagada spordikellasid mida kolmest suuremast kontsernist on plaan tellida nii palju kui on maailmas inimesi. Kellad loevad alguses su kohustuslikke kükke, et saaksid tööle või puhkusele, hiljem iga su kükki, et üldse nina kodust välja võiksid pista. Kui sulle üldse jääb su kodu alles, sest need kes sotsiaalmeedias igal hommikul oma ära tehtud kükkidest ei teavita, satuvad esmalt põlu- siis põlguse ja lõpuks põranda alla. Usaldan teadust – teen iga päev sada kükki! Tõesta, et see on kahjulik…

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: