Author Archives: Hannes Võrno LOOD

Heureca! Võibolla päris avastuse kirja see ei lähe, aga ära proovituna ja mõnda aega kasutanuna, on vähemasti prototüüp väga hösti toimiv. Kuna Eestis on peatselt KÕIK mida eestlusega sidada annab, tagurlik, natslik või lihtsalt lapsikult rukkilillepurune, õige aeg hakata päästma me emakeeles kõnelejaid. Jevgeni kuuldes ei tohi ilmselt isegi sotsid öelda, et võtavad midagi omaContinue reading “Lill”

Alati, kui kohtan inimest, kes annab mõtlemiseks teemaotsa, olen ma temale tänulik. Siiralt tänulik, et olen sellest hetkest justkui asjasse pühendatu. Ei, ma ei mõtle siinkohal neid aegajalt tasapaksust meelepahast pinnale kerkivaid õhkeid, üleskutsetega märgata, hoida, hoolida jne. Ma mõtlen hoopis kutseid oma peaga mõelda ja ausalt öelda. Mõelda, mida vastaksid ühele või teisele küsimusele.Continue reading “LIHTNE KÜSIMUS”

Ma ei löö kunagi risti ette, kui pean olema esimene. Esimene,  kes tarvitab kõnes või kirjas sõnu, mida keegi varem kuulnudki ei ole. Ma kasutan sageli sõnu, mis mulle tonaalsuse ja reljeefi polest kõnekamad tunduvad. Vahel täiesti uusi sõnu. Tahtmata end sugugi võrrelda heliloojatega, kes teevad muusikas sedasma akordidega. Sest kui ma kellelegi tõesti altContinue reading “VINDESTAMINE”

Olin siis algklasside poisinaga, aga mäletan seda nagu oleks see olnud äsja. Meie koolis õppis poiss, kes oli jõudnud keskkooli lõpuotsa. Ta oli matemaatikust koolidirektori, üks lemmikõpilasi ning tema nime teadsid isegi algklasside lapsed. Ta oli reaalainetes ilmselt üks sajandi andekamaid poisse Rakvere 3. Keskkoolis, tänases Rakvere Realkoolis. Tema lugu on tänaseni olnud kalevi all,Continue reading “M.E.P.”

Olles täiesti aus, siis see hetk, kui olin saanud hakkama oma veebimärkmete avalehe kiire ja käepärase kujundusega, oli üsna jabur. Võrrelda saab seda ainult tundega, mis tekkis kunagi Hispaanias, Marbellas asuvas Nicci Beachi melus. See oli nimelt just see aeg, kui kogu maailma oli vallutanud “jää-ämbri” kapaania. Mis oli selle kunagi kellegi algatatud “heategevuskampaania” algneContinue reading “BLOGIMINE”

Tartu. Julius Kuperjanovi tänav. Teater Vanemuine külalistemaja. Siit neljanda korruse aknast on vaade just sel aastaajal üks ilusamaid. See on jaanuarikuu alguse Tartu ja peaaegu et reeglipäraselt, esimeste talveilmade saabumise aeg. See on aeg, kui päev nagu heasoovlik liinibussijuht, mõne minuti varem saabub. Hommik ahhetab just nüüd hoopis teistmoodi. Ahhetab nagu eideke, kelle ette astubContinue reading “MEMORY”

Vahur Kersna autorisaade Urmas Otist, tegi minust mitmeks õhtuks ja pikkadeks tundideks taas televaataja. Vaatasin Eesti Televisiooni arhiivist mitmeid Urmas Oti rohkem- ja vähemvirtuoosseid partiisid. Teletutvust ja Carte Blanche’i. Imetlesin Urmas Oti lugupidavat ja ausat armastust Salme Reegi ja abrasiivselt otsekohest mängulisust Tarmo Pihlapiga. Kõhklemata üheks otilikumaks tuleb tunnistada intervjuu Tiit Toomsaluga. Ma ei tea,Continue reading “UHKUSE HIND”

See oli aastal 2005. Mu parim sõber Soomes, kellega tutvumisest oli möödunud juba kümme aastat, ütles ühel taaskordsel kohtumisel, et tehku ma omale “feisspuki – proofiil”. Missasi? Olin mõni aeg tagasi lasknud kirurgist sõbral eemaldada oma nina otsa kasvama hakanud “punni”, mistõttu olin esiotsa mõistmatu. Mis kuradi proofiili? Alles lõikasin nina normaalseks? Nii ta siisContinue reading “F-PUKK”

  FAKEBOOK on avalik ja kõikidele soovijatele tasuta loetav kirjaplokk, kuhu tehtud ülestähendused ja ääremärkmed on viimseni kohustustevabad ega pretendeeri tunnustusele.  Mida inimene ise ei soovi avalikult öelda, seda ei pea ta avalikult ütlema. Samuti on see ka lugemisega. Lugemine ei ole kuulmine, kus pole valikuvõimalust ise otsustada, mida kuulen ja mida mitte.    Continue reading “FAKEBOOK”