TAKEOFF

Pole kahtlust. Sel teemal leidub Eestis mitmeid väärt eksperte. Olgu tegemist USA räppariga, kes sellist artistinime kasutab, või õhkutõusuga lennundussõnavaras. Kindlasti on muusika tundjaid ja nende hulgas neid, kes on Takeoff-i palju kordi kuulanud, tekste lahti reastanud ning produktsiooni analüüsinud. Usun, et isegi need inimesed, kes pole mistahs põhjusel mitte iialgi lennukiga lennanud, on vähemaltContinue reading “TAKEOFF”

NOTHING BUT LOVE…

Käisin eile headel sõpradel külas, kes isegi spontaanseid mõtteid iial ilma pühendumise ja hoolitsuseta ei realiseeri. Nõnda siis veetsime mõnusa suveõhtu terrassil, pistes kahvliga suhu armastust ja rääkides maast ja ilmast, ehk reisimisest ning kuidas kusagil olla. Juhtumisi just meie vabaõhtu õhtusöögi ajal, olid ilmaolud Tallinnas sellised, et maanduvate lennukite lennukoridor viis täpselt üle meie.Continue reading “NOTHING BUT LOVE…”

VÕILEIVA HIND

Mööda Narva maanteed sõites, jääb Jõelähtme kanti, enamvähem kohakuti praeguse tanklaga, üks tore vanem paekivihoone. Selle juures on välja kaevatud muinasaegne matmispaik ning enamasti seal ümber rahvast ei sibli. Pool sajandit tagasi oli seal teemaja. Selgituseks noorematele, et teemaja oli omaaegne kiirsöögikoht kus tegelikult oli kõik samamoodi aeglane nagu täna, järjekorras tammudes ja kellegi kabanossiContinue reading “VÕILEIVA HIND”

ÄRA PUUTU LAULULINDU

Kui ma alles poisinolk olin, oli mul suur soov mõista ja omandada kiiresti “suurte inimeste keel”. Keel, milles täiskasvanud tundusid olevat kokku leppinud, et rääkida asjadest, mida lapsed ei pea veel teadma. Hiljem täiskasvanuna, olen paljude lähedaste sõpradega, pisarateni naernud, meenutades lausejuppe ja kuidas need lapsena kuulates kõlasid ja tundusid. Eriti laulutekstid. Need linnukeelsed moogerdused,Continue reading “ÄRA PUUTU LAULULINDU”

TEEDE VALITSUS

Arvan, et see ei ole ülekohtune hinnang Eesti viimase kümne aasta valitsustele. Eesti Vabariigi valitsus ei ole olnud midagi muud kui teede valitsus. Teed on justkui kujunenud millekski roomalikuks ja sihtpunkti viivaks. Need ei saa mitte kunagi valmis, korda ja hooldatuks. Nendega on niiöelda pidevalt tööd. Ma olen 49 aastat vana ja ei mäleta koguContinue reading “TEEDE VALITSUS”

MINA, OLEN

Olen seda sõnapaari kasutanud viimase poole aasta jooksul ilmeselt sada korda rohkem, kui kogu seni elatud elu jooksul kokku. Seda sõnapaari olen ma voolava loomulikkuse ning elujanuse edevusega öelnud varasema elu jooksul hoopis teistmoodi. Teistsuguse tundega. Olen alustanud nende sõnadega sadu oma jutte, nii suuremas kui väiksemas seltskonnas. Pidanud enesestmõistetavaks, et mul on ju niiContinue reading “MINA, OLEN”

VENNASKOND

Ööpäeva pärast, homme samal ajal, on mul vajaminev minimaalne pakitud ning lähen. Lähen samamoodi, nagu viis aastat tagasi läksin teenima Afganistani missioonile. Teades, et see saab kindlasti muutma minu elu. Homme lähen meeste rännakule. Teadmata mis seal ees ootab ja kuidas minu edasist elu mõjutab. Mul puudub igasugune ootus või eelhoiak, aga tunne, millega lähenContinue reading “VENNASKOND”

LASTEKAITSEPÄEV

On 1.juuni, aastal 1973. Seda on niipalju aega tagasi, et tundub aegajalt asjaosalistesse üldse mitte puutuvat. On soe suveilm ja päikeseline hommik. Ma olen kuu aega tagasi saanud nelja aastaseks. Täna õhtul on veel Lille tänava lasteaia pidu. Kohal, kus täna laiub Rakvere Tennisekeskus, on staadion. Punase purustatud saviga pehme jooksuring ning ümberringi põlvini ulatuvContinue reading “LASTEKAITSEPÄEV”

HOIUPÕRSAD

Sellest, et kolleeg Ants Põldoja on pervert, kes sõidab autoga Tallinnast – Tartu poole ning korjab peale hääletajaid, et neile oma kiimakihu avalikult välja valada, teadsid Õhtulehes pikki aastaid KÕIK. Nad sosistasid sellest nii koridorides kui usaldusväärsemate tuttavate ringis. See kestis aastaid, aga keegi ei tihanud muidu toimekat spordiajakirjanikku ja ilmaennustajat “reeta” sest temata polnuksContinue reading “HOIUPÕRSAD”