Murelipuu, mis kallist Calacatta marmorit meenutavate õierosettidega, mu koduaias oma tähetundi naudib, on istutatud veidi pahale kohale. Suure makedoonlase pikkade okastega oksad, on läbisegi õitsva murelipuu okstega, sest mõlemad ihkavad valgust, emakese Maa jõudu ning Päikest. Suur makedoonlane on Maarjamaal harvaesinev männipuu. Ta õige kodumaa ning vanemad on Balkani poolsaarel, kus ta koos oma sihvakateContinue reading “ILMAMUUTUS”
Category Archives: Uncategorized
KODURAHU
Si vis pacem, para bellum Tahad rahu valmistu sõjaks, ütleb antiikne mõistulause. Nagu paljus me ümber, on ka selles tarkuses tõde just niipalju, nagu vett klaasis, et nimatada klaas pooltühjaks või poolenisti täis olevaks. Miks? Lihtsalt sellepärast, et me tegelikult ei tea, kuidas seda mõõta! Meie oskus seda adekvaatselt mõõta ei ole objektiivne ningContinue reading “KODURAHU”
POISI LUGU
See oli imeline suvi. Olin võtnud peale pikalt kaalumist vastu kirjastaja ettepaneku. Olla uue raamatusarja “Lapsepõlve lood” avateose autoriks. Sukeldusin sellesse töhe rõõmuga, nagu oma esimeses jõulunäidendis Kristuse sündimise lugu mängivad lapsukesed. Leidsin sõprade kaudu imelise ja selleks tööks parima koha. Lahemaal, Hara külas. Pisikeses vanas palkmajas, mille akna taga loksus Hara laht ja vaadeContinue reading “POISI LUGU”
VLADIMIR, VLADIMIRI POEG
Vladi (valitse, juhi) Mir (maailma) Kirjutan seda pühapäeva, 18. märtsi varasel pealelõunal ning tean nagu terve universum, et tänastel Vladimir Putini valimistel Venemaa presidendiks, võidab ta need kõhkluseta ning jätkab Venemaa presidendina. Eesti meedias sellest palju ei pajatata. Arusaadavalt ei ole põhjus selles, et teema ei puuduta otseselt ka Eesti lähitulevikku. Pigem hoitakse seekord madalatContinue reading “VLADIMIR, VLADIMIRI POEG”
MIS JUHTUS JA KÕIK MUU
Eesti teatri ajalugu on kirev ja kuldne. Kihiti nagu damaskuse teras, mängib ta nii tardunud voolamist kui voolavat tardumust. Nõnda nagu ainult teater seda oskab. Ta suudab olla ja rääkida. Ta võib surmvakka olla ja sellest vaikusest vaatajale saalis suure valu valmis voolida. Karjuda kogu kopsust, kisendada kuni kuuni kuuldavalt oma sisemonoloogi. See kõik onContinue reading “MIS JUHTUS JA KÕIK MUU”
ÜMBRIK JA ÜLESANNE JÜRI PIHELILE
“Hannes Võrno peaks ajakirjandusest eemale hoidma”, teatab mees, kellega oleme olnud kaua aastaid head kolleegid. Mees, kes ei käi meediamaastikul kikivarvul ja seinalt tuge otsides, vaid keda võib igati õigustatult pidada suurte kogemustega spetsialistiks. Jüri Pihel – mees kes minu suureks hämmelduseks, võttis vastu telefonikõne ning teatas värisevi hääli: “Jüri Pihel”. Nagu oleks kolm kottiContinue reading “ÜMBRIK JA ÜLESANNE JÜRI PIHELILE”
AAFRIKA
Tutvus selle mandriga algas minu jaoks põhjapoolses otsas. Põhja poolses sõna otseses mõttes, sest mulle tundus toona, et enam sügavamale põhja ei ole võimalik langeda sellest, kus oli üheksakümnendate esimeses pooles Egiptus. Sellest unustamatust reisist kirjutan edaspidi, tulevikus. Aga see kõik kiskus mind seletamatu kirega. Ma uurisin Marocco kohta, sest mäletasin lapsepõlve apelsine, millel oliContinue reading “AAFRIKA”
SILMAVESI
Sa kirjutad peamiselt neist asjadest, mis sind häirivad ja vihastavad. Väga tahaks aga lugeda su lugusid sellest, mis sulle päriselt meeldib ja rõõmustab. Niisuguse, vaat et ehmatava arvamuse saatis ühel päeval mu postkasti üks siinse kirjavahetuse lugeja. Nõnda otsustasingi, et võtan kätte ja püüan mõelda sellest, mis õnnehelgi silma või rõõmupisara palgele toob. Selle, misContinue reading “SILMAVESI”
DELFI
See oli mõningad aastad tagasi. Olin siis aktiivselt nii oma ettevõtte kui teletööga seotud. Tegin väga palju tööd, reisisin ja elasin piiranguteta, sest nautisin nulle suurte numbrite taga mu pangakontol. Kohtusin sel ajal väga paljude Eesti inimestega. Kohtusin nii suurettevõtjate, pankurite, ärimeeste kui poliitikatippudega. Presidendi pere kutsus kord lausa mõneks päevaks oma maakoju…jpm. Hiljem, nähesContinue reading “DELFI”
